Prototüüpimise arendusmudel

Prototüüp on esmane, lihtsustatud versioon, mille eesmärk on katsetada erinevaid lahendusvariante ja demonstreerida ideid praktilisel kujul. Prototüüpe saab kasutada mitmes arendusetapid - näiteks nõuete kogumise käigus, et neid täpsustada ja kontrollida. Disainifaasis näiteks, et uurida erinevaid võimalusi ja kujundada kasutajaliides, mis on lihtne ja arusaadav. Prototüüpimise kasu on:

• Parem süsteemi kasutusmugavus
• Täpsem ühildumine kasutaja tegelike vajadustega
• Parem kvaliteet
• Hooldatavus
• Arendamise efektiivsus

Prototüübi loomise protsessi joonis

Prototüüpimise etapid on:

• Nõuete kogumine - tehakse üldtasemel ja fikseeritakse, mida on vaja edaspidi täpsustama hakata
• Kiire kavandamine - keskendub nähtavale osale (sisend, väljund, vormid) ja selle tulemuseks ongi prototüüp. Klient oskab tänu prototüübile oma soove täpsustada ja annab tagasiside.
• Prototüübi parandus - uuendatakse ja parandatakse prototüüpi, kuni see rahuldab kasutajat. Arendaja saab samal ajal uusi teadmisi kliendi soovide ja nõudmiste kohta.

Prototüübi loomisel on tähtis, et see valmiks kiiresti, kasutades selleks sobivaid vahendeid. Prototüübis ei pea sisaldama kogu funktsionaalsust - prototüüp keskendub sellele, millest ei ole hästi aru saadud. Prototüüp on spetsiaalselt suunatud funktsionaalsetele nõuetele.

Prototüüpe saab luua erinevatel viisidel -

• Ühekordne prototüüpimine - (Throw away prototyping)
• Evolutsiooniline prototüüpimine - (Evolutionary prototyping)
• Lisanduv prototüüpimine - (Incremental prototyping)

Ühekordse prototüüpimise põhimõtted on, et peale prototüübi loomist tuleb see likvideerida, sest nad ei ole tegelikuks baasiks süsteemile - näiteks ei pruugi selline prototüüp täita mittefunktsionaalseid nõudeid, selle struktuur ei ole sobilik edasiseks arenduseks ega vasta ka teistele kvaliteedi nõuetele.

Kokkuvõtvalt, erinevalt koskmudelist ei koosta iteratiivsed arendusmudelid alguses töielikku analüüsidokumenti, mis sisaldaks lõplikke kasutajate vajadusi. Iteratiivsed mudelid võimaldavad see eest lihtsamalt süsteemi muudatusi sisse viia, saada varajast tagasisidet kasutajatelt ning testida arendusprojekti algfaasis süsteemi arhitektuurilist sobivust.

Parimat süsteemiarendus mudelit ei eksisteeri. Sobiva mudeli valik sõltub konkreetse tarkvaraprojekti tingimustest, sealhulgas ka meeskonna oskustest ja teadmistest, ajagraafikust ning kliendi vajaduste selgusest ja stabiilsusest.

Viited infole: e-õppearhiiv