Mis on Tarkvaraarenduse elutsükkel (SDLC - Software Development Life Cycle)

Tarkvaraarenduse elutsükkel on protsess mille käigus tehakse mingisugune tarkvara toode Saab ka muuta juba olemasolevat tarkvaratoodet.

Mis on tarkvara tarkvaratoode?

Tarkvara toode on midagi, mis saavutatakse Tarkvaraarenduse elutsükli käigus selle tulemina ning mida klient või lõppkasutaja saab kasutada millegi tegemiseks. Tarkvaratoode võib olla kas installeeritav programm, serveritarkvara, driver või ükskõik muu rakendus mis kasutaja jaoks midagi teeb

Mis on Tarkvaraarenduse elutsükli eesmärk?

Elutsükli eesmärk on tagada, et valmistatakse kvaliteetne toode, mis vastab kliendi nõuetele ning kasutaja vajadustele ning ootustele. Olgu need ootused siis funktsionaalsed või mittefunktsionaalsed. Ideaalis on eesmärk ka tagada seda, et toode valmiks õigeaegselt, jääb oma eelarve piiridesse, töötab kasutaja jaoks effektiivselt, on võimeline integreeruma kasutaja IT taristu ja ei ole kulukas kooldada ega vajadusel täiendad

Milline näeb välja tüüpiline tarkvaraarenduse elutsükkel?

Tarkvaraarenduse elutsükkel on oma sisemuselt jaotatud etappides. Olenevalt mudelist need erinevad aga üldiselt on igas mudelis olemas need 4 üldist etappi mingil kujul, kui otsene analoog olenevalt mudelist puudub. On olemas analüüs, projekteerimine ja/või kavandamine, teostus ning hooldus.

Mida nendes etappides tehakse?

Analüüsi etapp

Siin toimub tarkvaraprojektile vajalike nõuete selgitamine. Selgitatakse välja mida tahab klient, ning mis lõppkasutajatel vaja on, mida nad sellest ootavad. Selgitatakse välja funktsionaalsed nõuded ja ka mittefunktsionaalsed nõuded. Näiteks oleks kaorikalkulaatoril sellised nõuded:

Projekteerimise etapp

Siin määratakse ära süsteemi sisemine arhitektuur, osised, liidesed ja muud omadused. Selle töö tulemusena tekib arendatavast tarkvaraprojektile kavand. Selles etapis analüüsitakse eelnevas etapis paikapandud nõudeid ja kirjeldatakse selle abil struktuur. Projekti kavand ongi aluseks kuidas järgmises etapis projekti teostama hakatakse. Mõnikord aga jaotatakse kavandamisetapp kaheks, kus üleüldine struktuur selgitatakse välja detailidest eraldi. Need jaotatakse siis omakorda eraldi kaheks alametapiks:

• Arhitektuuri kavandamisetapp
• Detailne kavandamisetapp

Arhitektuuri kavandamises keskendutatakse siis üleüldisele struktuurile: määratakse ära erinevad kõrgema taseme komponendid, seoses teiste tarkvara osade vahel jms. Detailses kavandamisetapis aga keskendutatakse juba individuaalsetele komponentidele, funktsioonidele, objektidele, algoritmidele jms.

Teostusetapp

Selles etapis, põhinedes eelnevalt saadud kavandile, algabki arendustöö mille käigus reaalselt nüüd tarkvaratoode valmis saadaksegi. Kuna eelnevalt kirjeldati ka süsteemi pisidetailid, saab siin rakendada tervet arendusmeeskonda, kus iga liige või iga alamgrupp arendab ühte kirjeldatud detaili. Kogu projekt on eri osade kaudu paralleelselt arenduses. Siin toimub ka testimine, otsitakse vigu, nii koodist kui ka kasutaja vaatepunktist ja tagatakse, et valmistatav tarkvaratoode on üleüldiselt vigade vaba.

Hooldusetapp

Pärast lõpetatud teostusetappi antakse toode kliendile ja kasutajale üle, ning kõik mis toimub pärast üleandmist, on hooldus. Hoolduse all saab teostada edasisi parandusi, toote optimeerimist ja monotooringut mille abil tagatakse, et tarkvaratoode jätkab tööd tõrgeteta. Hooldusetapi raames saab klient ka esitada uusi nõudeid, mida projektile juurde arendada. See aitab tootel püsida konkurentsivõimeline Hooldusel on tähtis, et hooldav arendaja või meeskond oskaks lugeda ja aru saada eelnevate arendajate koodist. See aitab kaasa projekti haldamisel kulude kokkuhoiule, lubab teostada hooldust kiiremini ja aitab lihtsamini muuta

Tarkvaraarenduse elutsükli on kõik eeltoodud etapid mingil kujul olemas.

Erinevad tarkvaraarenduse elutsüklid:

Alljärgnev nimekiri on näidetest erinevatest elutsüklimudelitest:

• Agiilsed meetodid
• Waterfall
• Inkrementaalne
• Spiraalmudel
• Prototüüpimine